Ãëàâíàÿ » Ðåôåðàòû    
ðåôåðàòû Ðàçäåëû ðåôåðàòû
ðåôåðàòû
ðåôåðàòûÃëàâíàÿ
ðåôåðàòûÅñòåñòâîçíàíèå
ðåôåðàòûÓãîëîâíîå ïðàâî óãîëîâíûé ïðîöåññ
ðåôåðàòûÒðóäîâîå ïðàâî
ðåôåðàòûÆóðíàëèñòèêà
ðåôåðàòûÕèìèÿ
ðåôåðàòûÃåîãðàôèÿ
ðåôåðàòûÈíîñòðàííûå ÿçûêè
ðåôåðàòûÐàçíîå
ðåôåðàòûÈíîñòðàííûå ÿçûêè
ðåôåðàòûÊèáåðíåòèêà
ðåôåðàòûÊîììóíèêàöèè è ñâÿçü
ðåôåðàòûÎêêóëüòèçì è óôîëîãèÿ
ðåôåðàòûÏîëèãðàôèÿ
ðåôåðàòûÐèòîðèêà
ðåôåðàòûÒåïëîòåõíèêà
ðåôåðàòûÒåõíîëîãèÿ
ðåôåðàòûÒîâàðîâåäåíèå
ðåôåðàòûÀðõèòåêòóðà
ðåôåðàòûÀñòðîëîãèÿ
ðåôåðàòûÀñòðîíîìèÿ
ðåôåðàòûÝðãîíîìèêà
ðåôåðàòûÊóëüòóðîëîãèÿ
ðåôåðàòûËèòåðàòóðà ÿçûêîâåäåíèå
ðåôåðàòûÌàðêåòèíã òîâàðîâåäåíèå ðåêëàìà
ðåôåðàòûÊðàåâåäåíèå è ýòíîãðàôèÿ
ðåôåðàòûÊóëèíàðèÿ è ïðîäóêòû ïèòàíèÿ
ðåôåðàòû
ðåôåðàòû Èíôîðìàöèÿ ðåôåðàòû
ðåôåðàòû
ðåôåðàòû

Âîäîñíàáæåíèå

Âîäîñíàáæåíèå

Tallinna tehnikaülikool

Keskkonnatehnika instituut

Kursuseprojekt aines Veevarustus ((

linna veevärgi projekt

Õppejõud: J. Karu Üliõpilane:

D.Tarkoev

Arvestatud: ¹ arv.r. 960058

TALLINN 1999

Sisukord

Proektiülesanne

Veevärgiarvutusliku toodangu määramine

Pinnaveehaarde tüübi ja skeemi valik

Veehaarde põhielementide arvutus

Veehaarde ehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine

Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik

Veepuhastusseadme arvutus

Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus

Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine

Veejaotusvõrgu arvutus

Veetorni kõrguse määramine

Kasutatud kirjandus

Graafiline osa

veevärgi arvutusliku toodangu määramine

Q=?Qmax ööp.+Qt

? – jaama omatarvet arvestav koefitsent; ?=1,04

Qmaxööp.-maksimaalne ööpäevane tarbijatele antav vooluhulk; Qmax ööp.=

100000m3/ööp

Qt – tuletõrje vooluhulk; Qt=5000m3/ööp

Q=1,04*100000+5000=109000m3/ööp=1.26m3/s

pinnaveehaarde tüübi ja valik

Käesolev veehaare on projekteeritud ühildatud veehaardena. Veehaare koosneb

päisest, kahest isevoolutorust (pikkus 20m, ( 1000mm) ja kaldakaevust.

Päis on konstrueeritud raudbetoonist, koonus on valmistatud metallist, mis

juhib vee isevoolutorusse. Isevoolutorud asuvad pinnase all. Päise

sissevooluava ja kalda sissevoolu avade ees on võred, mis hoiavad ära

suuremate osakeste sattumise isevoolutorusse ja eelkambrisse ja samuti on

türjevahehdiks lobjaka vastu.

Kaldakaev on jagatud kaheks sektsiooniks. Mõlemad sektsioonid töötavad

teineteist sõltumata. Sektsioon jaguneb omakorda kaheks kambriks: eelkamber

ja imikamber. Kambrite vahel on pöörlev sõel. Imikambris asuvad pumpade

imitorud. Pumplas on 3 pumpa(ABS tsentrifugaalpump, seeria )

Pumplast läheb 2 survetoru (pikkus 20m, ( 1000mm) veepuhastusjaama.

veehaarde põhielementide arvutus

* Kaldakaevu sissevooluakna pindala

A=[pic];

Kus q - veevärgi toodang; q=109000m3/d=1.26m3/s

v - vee sissevoolukiirus; v=0,22m/s=19008m/d

k – ava kitsendus koefitsient; [pic];

a - varraste vahekaugus; a=0,05m

c – varraste läbimõõt; c=0,01m

[pic]

[pic]

Seega ühe ava vajalik pindala A=8.6m2

Valin võre mõõtmetega 1700*1700mm.

* Pöörleva sõela arvutus

Valin pöörleva sõela TH-1500, mille tootlikkus on 1-5m3/s,

sõela elektrimootor AOC2-41-6,

võimsus 4kW,

pöörete arv 970p/min,

sõela liikumiskiirus 4m/min.

* Isevoolutorustiku arvutus

Isevoolutorus (malmist), pikkusega 20m, voolukiirused ( kategooria puhul

sovit. 0,7…1,5m/s. Veehaarde kasulik läbilaskevõime Q=0,5m3/s, kahe

isevoolutoru korral [pic].

* Isevoolutoru diameetri valik

[pic] ; [pic]

[pic]

* Isevoolutoru sissevooluava läbimõõt

[pic]

A-sissevooluava pindala

A=[pic]

1,25 – reostuskoefitsent,

q – veevärgi arvututuslik toodang; q=21280m3/d=0,246m3/s,

v – vee sissevoolukiirus; v=0,4m/s,

k – kitsenduskoefitsent; k=1,2

[pic]

d=[pic]=2.45m ( 2.5m

* Isevoolutoru mudastamise kontroll

Mudastumise kontrollimiseks arvutatakse selline järvevee hägusus, millise

puhul antud tingimustel ((0,11[pic] toimub mudastumine.

( - järvevee hägusus =0,55kd/m3

( - põhjasetete kaalutud keskmine hüdrauliline terasus =0,015m/s

u – tera settimiskiirus,

V – voolukiirus torus 1,27m/s

Kui V(1.2m/s, siis (=[pic]; (=[pic]=0,026

Tera settimiskiirus: U=[pic];

kus C – Chezy parameeter C=[pic]; C=[pic]=54,94

U=[pic]

((0,11[pic]

Seega hägusus, mille puhul toimub mudastumine on 1,09kg/m3 ning tingimus

0,55(1,09 on täidetud ning siit tulenevalt mudastumist ei toimu.

Veehaardeehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine

* Päis

Jääkatte paksus on max 0,3m. Päis asub 0,7m sügavusel jääkihist ja päise

korgus on 1,75m. Arvestades, et min vee pind asub 18m kõrgusel on päise

ülemise serva kõrgusmärk 17m.

* Kaldakaevu põhi

Päise alumise osa kõrgusmärk on 15.25m. Toru läbimõõt 1m. Kaldakaevu põhja

kõrgusmärk on: 15.25-1-0,5=13.75m.

* Kaldakaevu imi- ja eelkambris.

[pic]

( - hõõrdetakistustegur (määratakse Moody graafikult)

Re=[pic]

V – voolukiirus isevoolutorus; V=1,5m/s

d – isevoolutoru läbimõõt; d = 1m

( - vee kinemaatiline viskoossus; (=1,308*10-6m2/s

Re=[pic]1146789 ( 106

[pic]

(C – toru ekvivalentkaredus; (C=0,2

d – toru läbimõõt (mm); d=1000mm.

Seega (=0,0145

l – toru pikkus; l=19m,

d – toru läbimõõt; d=1m,

V – voolukiirus; V=1,5m/s,

( - kohttakistus: käänak (=1,265

väljavool (=1,0

Võre puhul [pic]

[pic] ( 0,4m

Seega eelkambri min veepinna kõrgusmärk on 18,0-0,4=17,6m.

Imikambri puhul lisandub veel üks sõel mille [pic], seega 17,6-0,1=17,5m.

* Isevoolutoru

Isevoolutoru ülemise serva kõrgusmärk ühtib päise alumise kõrgusmärgiga,

mis on 15,25m, kuna toru läbimõõt on 0,5m, siis toru alumise serva

kõrgusmärk on 15.25-0,5=14.25m.

* Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik

veepuhastusseadmete arvutus

* Mikrofilter

Mikrofiltreid on 3, millest 1 on reservis. Ühe mikrofiltri arvutuslik

keskmine toodang on 1600m3/h. Seadme gabariidid (mm): pikkus 5460, kõrgus

4240; kusjuures trumli gabariitmõõtmed (D*L)mm=3*3,7 ja pikkus 4600.

Tegelik filtratsiooni pind 17,5m2, trumli pöörlemiskiirus on 1,7 p/min.

* Kontaktbassein

Kontaktiaeg kontaktbasseinis on 10 min. Kontaktbasseini min maht:

Wmin=[pic]

Valin kontaktbasseini gabariitideks: pikkus 10,1m, laius 7.5, kõrgus 10m.

Maht 757m3.

* Segisti

Segistiks on tiiviksegisti. Vee viibeaeg segistis on 30s. Segisteid on 5:

W=[pic]

Segisti gabariidid on: läbimõõt 2.2m, kõrgus 2m, kiirusgradient G=200s-1,

pöörete arv n = 1 p/s.

* Flokulatsioonikamber

Koagulatsiooni II faas toimub mehaanilises flokulatsioonikambris ehk

flokulaatoris. Vee viibeaeg flokulaatoris on 15 min, seega min maht on:

Wmin=[pic]

Valin flokulaatori gabariitideks pikkus 39m, laius 10m, kõrgus 3m. Maht

1170m3. Vee segamine toimub horisontaalsele võllile asetatud tasapinnaliste

labadega. Labade kogupind ühes vertikaaltasapinnas on 15% flokulaatori

ristlõike pinnast. Flokulaatori ristlõike pind A=3*10=30m2. Flokulaatori

labade kogupind [pic]

Kuna labasid on 4 siis 4.6/4=1.125m2 – ühe laba pind. Laba pikkuse suhe

l/b=20, siis laba pikkus on 4.74m ja laius 0,24m.

* Horisontaalsetiti

Vee selitamine toimub horisontaalsetitis. Arvestades toorvee omadusi on

arvutuslik settimis kiitus U0=0,5mm/s, setiti pindala:

A=([pic]

( - turbulentsi mõju arvestav tegur; (=1,3

Q – vooluhulk; Q=109000m3/d=4542m3/h

U0 – settimiskiirus; U0=0,5mm/s

A=1,3*[pic]

Settiti sügavus on 3,0m. Seega maht on W=H*A=3,5*3280=11480m3

Settiti pikkus arvutatav:

L=[pic]

Vk – vee keskmine horisontaalse liikumise kiirus; Vk=7,5mm/s

L=[pic]

Settiti laius b=[pic]

Setiti on pikkudi jagatud vaheseintega üksteist sõltumatult töötavateks

sektsioonideks laiusega ( 6m. Sektsioonide arv [pic]

* Kiirfilter

Vajalik summaarne filtratsiooni pind

[pic]

Q – veepuhastusjaama toodang

T – jaama töötundide arv ööpäevas; T=24h

V – arvutuslik filtratsioonikiirus norm. Reziimil; V=8m/h

n – ühe filtri uhtumiste arv ööpäevas; n=3

q – uhtevee erikulu filtri uhtumisel;

q=0,06(t1

( - uhtumise intensiivsus; (=12l/s*m2

t1 – uhtumise kestvus; t1=6min

q=0,06*12*6=4,3m3/m2

t – filtri uhtumisest tingitud seisuaeg; t=0,33h

[pic]

Filtrite arv N=0,5*[pic], ühe filtri filtratsiooni pind on 596.3/13=45.9m2.

Filtri mõõtmeteks plaanis 7.5*6.2m, seega on filtri pind on 45.9m2.

Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:

[pic]

N1 –remondisolevate filtrite arv; N=1

[pic]<10m/h

Filtri kihi paksus on 1,5m. Filtri uhtumine toimub veega, mida voetakse

puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile quh=A*(

A –filtri pind; A=46.5m2

(– uhtumise intensiivsus; (=12l/s*m2

quh=46.5*12=558l/s=0,558m3/s

Uhtumise toimub pilukuplite abil, mis on kinnitatud keermega filtri

kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s, pilude läbimõõt on

0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m2, seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.

Ühtevesi kogutakse ära filtri pinnalt renniga. Rennid on roostevabast

plekist poolringikujulised. Renni servad peavad olema rangelt

horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: Br=K*[pic]

K – tegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2

qr – renni vooluhulk; qr=0,558m3/s

ar - tegur; ar=1,5

Br=2*[pic]

Renni vertikaalosa kõrgus:

[pic]

Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. (h=He/100;

H – filtrikihi paksus; H=1,5m

e – filtrikihi paisumise protsent; e=45%.

(h=[pic]

Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg (lühem)

on 6m, siis renni põhja kõrguste vahe renni alguses ja lõpus on

0,01*6=0,06m.

Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja Hkan võrra:

Hkan=1,73*[pic]

qk – kanali vooluhulk; qk=0,558m3/s

Bk – kanali laius; Bk=0,7m

Hkan=1,73*[pic]

Vee liikumise kiirus kanali lõpus:

Vkan=qkan*Bkan*Hkan=0,558*0,7*0,8=0,3m/s

Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist. Uhtepumba valikuks summeerin

rõhukaod:

1) pilukuplites

[pic]

(p – kohttakistustegur; (p=4

Vpilu – vee väljavoolu kiirus; Vpilu =1,5m/s

hpilu=[pic]

2) filtri kihis hf=(a+b*()*Hf

a – tegur; a=0,76

b – tegur; b=0,017

( - uhtumise intansiivsus; (=12l/s*m2

Hf – filtri kihi paksus; Hf=1,5m

Hf=(0,76+0,017*12)1,5=1,45m

3) juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi graafikut ja leian, et

vooluhulgal q=0,558m3/s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning

rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega juurdevoolutorustikus

on rõhukadu:

hjv=[pic]

Kogu rõhukadu h=hpilu+hf+hjv=0,46+1,45+1.25=3.16m.

Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20ÍÄí730, n=73.6ìèí-1.

* Puhta vee reservuaar

Reservuaari maht on arvutatav W=3*Qt+Quh+Q5%

Qt – tuletõrje vooluhulk m3/h; Qt=208.3m3/h

Quh – veehulk filtrite uhtumiseks. Arvestatakse kahe järjestikulise

uhtumisega Quh=0.558*2*6*60=402m3

Q5% -puhtavee reservuaari reguleeriv maht on 5% ööpäevasest toodangust:

Q5%=0,05*109000=5450m3

W=3*208.3+402+5450=6477m3

Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.

REAGENDIMAJANDUS

* Osoon

O3 kogus on 3 mg/l. Seega O3 kulu on 3*109000g/d=327kg/d.

* Koagulant

Koaguleerimiseks kasutatakse Al2(SO4)3 – alumiiniumsulfaati. Koagulant

kogus on

Dk=4[pic]

V – toorvee värvus; V=60(

Dk=4[pic]=34mg/l

Koagulandi kulu on 34*109000=3706000g/d=3706kg/d. Toimub koagulandi kuiv

Hoidmine ja märg annustus. Vajalik koagulandi lao pind on

AL=[pic][pic]

Q – veepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m3/d

Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l

T - koagulandi säilitamise kestvus; T=30d

( - vahekäikude lisapinda arvestav tegur; (=1,15

pc – veevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; pc =45%

Go – koagulandi mahu mass; Go=1,1t/m3

hk – koagulandikihi paksus laos; hk=3,5m

AL=[pic][pic]

Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent laaditakse

greiferiga. Paagi maht on:

WL=[pic]

n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h

bL – lahuse konsentratsioon paagis; bL=20%

WL=[pic]= 2.1m3

Paagi gabariidid 1,3*1.3*1.3m. Lahustuspaake on 3. Lahustuspaagist

suunatakse lahus edasi lahusepaaki, kus see lahjendatakse 12%-ni.

Lahusepaagi maht on:

W=[pic]

b – lahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%

W=[pic]=3.5m3

Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.

Lahustamiseks nii lahustus- kui lahusepaagis kasutatakse suruõhku.

Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:

qõ=a*b*8

a - paagi laius; a=1.3m

b – paagi pikkus; b=1,3m

8 – õhu kogus l/s m2 kohta;

qõ=1,3*1,3*8=13.52l/s

Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:

qõ=a*b*4

a - paagi laius; a=1,55m

b – paagi pikkus; b=1,55m

4 – õhu kogus l/s m2 kohta;

qõ=1,55*1,55*4=9.61l/s

Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.

Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.

* Lubi

Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:

DL=eL*([pic])

eL – lubja aktiivosa ekvivalentmass, eL =28mg/mg*ekv

ek – koagulandi aktiivosa ekvivalentmass; ek =57mg/mg*ekv

Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l

Lo – toorvee leelisus; Lo=1,1mg*ekv/l

1. - jääkleelisus

DL=28*([pic])=16,7mg/l

Lubja kulu on 16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d. Lubi saabub veepuhastus

jaama kustutamata tahkel kujul ning teda säilitatakse laos. Enne vette

lisamist lubi kustutatakse. Kustutamata tükid ja lisandid eraldatakse

hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse lubjapiimapaaki, kus

toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:

WLP=[pic]

Qt – tunnivooluhulk; Qt =4542m3/h

n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h

DL – vajalik lubja annus; DL =16.7mg/l

bLP – aktiivaine sisaldus lubjapiimas; bLP =5%

(LP – lubjapiima mahumass; (LP =1t/m3

WLP=[pic]=4.55m3

Paagi gabariitideks on: diameeter 1,46m, kõrgus 2,7m. Paigaldatud on 3

paaki, millest 1 on reservis. Lubjalahus valmistatakse lubjapiimast

kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud ja küllastunud lubjalahus

kogutakse rennidega kust ta annustuspunba abil lisatakse puhastatavale

veele.

* Flokulant

Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks on 1%

hõljuvaine hulgast 0,75mg/l. Flokulanti kulub

0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.

PAA lisatakse vette lahusena, mis valmistatakse tehnilisest produktist

(geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada lahust

ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.

* Kloor

Kloori normatiivne annus järelkloorimisel on 0,75mg/l. Seega arvutuslik

kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.

* Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus

|Seade |Rõhukadu, m |Veepinna |

| | |kõrgusmärk |

|Mikrofilter |0,6 |9,3 |

|Mikrofiltrist-kontaktbasseini |0,2 | |

|Kontaktbassein |2,0 |8,5 |

|Kontaktbasseinist segistisse |0,2 | |

|Segisti |0,2 |6,3 |

|Segistist-flokulats.kamber/setiti|0,4 | |

|sse | | |

|Flokulats.kamber/setiti |0,8 |5,7 |

|Flok.kamber/setitist |0,6 | |

|kiirfiltrisse | | |

|Kiirfilter |3,5 |4,3 |

|Kiirfiltrist puhtavee reservuaari|0,8 | |

|Puhta vee reservuaar | |0 |

* Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.

Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem. Filtrite pesuvesi suunatakse

kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta osaliselt

setib. Väljasettinud liivaosakesed ja hõljum suunatakse reservuaarist

kanalisatsiooni. Ülejaanud osa pesemisveest suunatakse segistisse, kust

algab tema täielik puhastamine.

Sette massi moodustab horisontaalsetitist välja settinud sete. Sette

kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete juhitakse rennide abil 0,3m

paksuse kihtidena.

vee jaotusvõrgu arvutus

109000m3/d=1261.6l/s

227.1l/s

69.1l/s 126.2l/s

1 220m 2

240m 3

734.5l/s

661.4l/s

250m 250m 250m

300l/s 10l/s

535.2l/s

138.8l/s 75.7l/s

315.4l/s

4 220m

240m

10l/s

219.8l/s

5. 6

250m 250m

151.2l/s

164.1l/s

126.2l/s 189.2l/s

220m

7 25l/s 8

|¹ |Läbimõõt, mm |Vooluhulk, l/s |Rõhukadu,m |

|1-2 |800 |728,14 | |

|2-3 |800 |654,28 | |

|3-6 |700 |528,08 | |

|1-4 |500 |306,46 |1,735 |

|4-5 |125 |9,37 | |

|2-5 |125 |10,77 | |

|6-5 |450 |212,68 | |

|4-7 |400 |158,29 |1,515 |

|7-8 |200 |32,09 |2,035 |

|5-8 |400 |157,11 | |

|9-1 |1000 |1261,70 | |

|¹ Punkt |Vooluhulk,l/s |Kõrgusmärk,m |

|1 |227,10 |43,50 |

|2 |63,10 |42,80 |

|3 |126,20 |41,10 |

|4 |138,80 |39,70 |

|5 |75,70 |39,10 |

|6 |315,40 |38,60 |

|7 |126,20 |36,80 |

|8 |189,20 |36,50 |

|9 |-1261,70 |43,50 |

1*10mH2O+3*4=22m

22+(h=22+(1,925+2,15+3,03)-(43,5-36,5)=22,105m –veetorni kõrgus.

Kasutatud kirjandus:

1. Ñïðàâî÷íèê ïðîåêòèðîâùèêà. (Âîäîñíàáæåíèå íàñåë¸ííûõ ìåñò è

ïðîìûøëåííûõ ïðåäïðèÿòèé). Ìîñêâà 1967ã.

2. Í.Í.Àáðàìîâ. Âîäîñíàáæåíèå. Ñòðîéèçäàò.1982ã.

3. Ñïðàâî÷íèê. Î÷èñòêà ïðèðîäíûõ è ñòî÷íûõ âîä. Ë.Ë.Ïààëü,

ß.ß.Êàðó,Õ.À.Ìåëüäåð,Á.Í.Ðåïèí. Ìîñêâà 1994ã.

4. Ã.Í.Íèêîëàäçå. Òåõíîëîãèÿ î÷èñòêè ñòî÷íûõ âîä. Ìîñêâà 1987ã.

-----------------------

I

astme

P.J.

Mikro-

filter

Kontakt-

bassein

Segisti

Flokulat-siooni-

kamber

Horison-

taal-

setiti

Kiir-

filter

Puhta-

vee

reservuar

II astme

P.J.

Osoon

Koa-

g???????????????????

ulant

Lubi

Floku-

lant

Kloor

vt

ðåôåðàòû Ðåêîìåíäóåì ðåôåðàòûðåôåðàòû

     
Ðåôåðàòû @2011